Kiirlaenud ilma tagatiseta, kodust lahkumata - 2021

Kiirlaenud Eestis ilma tagatiseta seisuga:
  1. credit24.ee Lisaraha kuni 4000€.
  2. Bondora
  3. BigBank - Eestis kauem tegutsenud.
  4. Raha24
  5. Coop Pank
  6. Ferratum 
  7. OmaRaha
  8. TFBank  - palju õnnestunud taotlusi.
  9. MoneyZen
  10. laen.ee Krediidikonto
  11. ühisraha.ee Kõige mugavam.
  12. erahoius Tallinna Hoiu-laenuühistu
  13. Ärilaen
  14. Boonuslaen
  15. Kreditex
  16. smsmoney.ee
  17. smsraha
Kui on paariks päevaks vaja suuremat summat, siis arvestage ette, mis aja jooksul jõuate selle tagasi maksta. Eestis laenu pakkujad - avanss autolaen väikelaen sms laen, kinnisvaralaen, hüpoteek, refinantseerimine. Tuvastamine smart id, ID kaardiga - kohe kätte sularahas . Krediidikonto maksehäirega, kodust lahkumata.
Kiirlaenud

Kiirlaen on laen, mida iseloomustavad lühikesed tähtajad ja väikesed laenusummad. Lühikesi tähtaegu võimaldavad eelkõige elektroonilised kanalid ja mobiiltelefonid. Seetõttu on selline laenutoode maailmas eksisteerinud vaid kümmekond aastat. Tihti samastatakse kiirlaene ja SMS-laene, eriti kõnekeeles, kuigi tegelikult ei taotleta kiirlaene sugugi ainult SMS-i teel ning mõned kiirlaenufirmad seda ei võimaldagi. Ilma tagatiseta, tuvastamata, isiku tuvastamiseta, sissetulekuta, palgatõendita, panga konto väljavõtteta, palgata.

Kiirlaenud ilma tagatiseta

Traditsiooniliste pangalaenudega võrreldes kiire ja lihtne. Esmakordsel taotlemisel on vajalik isiku tuvastamine laenuteenuse pakkuja juures, pärast seda piisab vaid isiku tuvastamist läbi elektrooniliste kanalite ning minutite jooksul laekub laenusumma kliendi pangakontole. Sageli ei nõuta väiksemate summade laenamiseks käendusi ega muid tagatisi peale sissetuleku, mille tõenduseks võidakse, kuid ei pruugita nõuda pangakonto väljavõtet.

Kuna kiir laenude puhul ei ole laenajal laenu tagasisaamise suhtes sama suurt kindlust kui traditsioonilise tagatiste ja käendustega (panga)laenu korral, maandavad kiirlaenufirmad oma riske väikeste summade, lühikeste tähtaegade, kõrgete intresside ja lisatasudega. Laenutähtajad jäävad üldjuhul mõne kuu piiresse ning aastane keskmine intressimäär ulatub 300–400%-ni. Eestis pakuvad laenudest ülevaadet mitmesugused laenuvõrdlusportaalid, mis võrdlevad Eesti mikrolaenude krediidi kulukuse määrasid.

Suhtelise uudsuse tõttu on kiirlaenud ja eriti SMS-laenud saanud rohkesti tähelepanu meedias, kuid leidnud vähe kajastamist õigusaktides. 2008. aastast on kiirlaene mõningal määral reguleeritud, kuid kiirlaenufirmadele esitatavad nõuded jäävad oluliselt alla näiteks pankadele esitatavatele. 2014. aasta alguse seisuga ei nõutud Eestis kiirlaenufirmadelt registreerimist ja nende üle ei teinud ühtset järelevalvet ükski riigiasutus.

Kiirlaenud Soomes ja mujal Euroopas

Kiirlaenud TOP võrdlused nimekiri 2021:
  1. Ferratum
  2. Fixura.com
  3. Limiitti.fi
  4. Vippi.fi
  5. Blue Finance
  6. Taskulaina
Krediidi kulukuse määr näitab laenu kogukulu aastas ning selles arvestatakse laenuks võetud raha summat, tagasimaksmise aega, intressi protsenti, lepingutasu ja muid lepinguga kaasnevaid kulusid. Kulukuse määra sisse ei arvestata viiviseid ja muid lisatasusid, mis võivad kaasneda maksetega viivitamisel.
Kui tarbijakrediidileping osutub liiga suure krediidi kulukuse määra tõttu tühiseks, siis maksab tarbija tühise laenulepingu järgi saadu tagasi tähtajaks, milleks ta krediidi tervikuna tagasi maksma pidi. Sellisel juhul tuleb krediidi kasutamise aja eest maksta intressi. Intressimääraks on poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit. Viimane kohaldatav intressimäär enne käesoleva aasta 1. juulit oli 0,05 protsenti.
Tarbijakaitseamet juhib tähelepanu sellele, et krediidi kulukuse määr aastas peab sisalduma igas tarbijakrediidi reklaamis, olema sõlmitavas lepingus selgelt kirjas ning sellest peab tarbijat teavitama juba enne lepingu sõlmimist.
Laen on eeldatavasti heade kommetega vastuolus ja tasakaalust väljas, kui krediidi kulukuse määr ületab Eesti Panga avaldatud tarbimislaenude kulukuse määra kolmekordselt või enam.
Minuraha.ee kirjutab "Laen ei ole sissetulek. Laen on kohustus laenuks võetud summa tulevikus koos intressiga tagasi maksta. Lisaks tuleb arvestada muude täiendavate kuludega, näiteks lepingutasuga."

Kiirlaenude regulatsioon


Alates juulist 2015 muutus võlaõigusseaduses krediidi kulukuse määra regulatsioon ning sellele kehtestati ülempiir. See on hea uudis kiirlaenude võtjatele. Enne 1. juulit sõlmitud laenulepinguid muudatus ei hõlma.
Tarbijakaitseamet juhib tähelepanu sellele, et juhul, kui tarbija poolt tasumisele kuuluv krediidi kulukuse määr lepingus on seaduses lubatust suurem, ületades tarbimislaenude keskmist krediidi kulukuse määra üle kolme korra, on leping automaatselt tühine.
Eesti Pank avaldab keskmise krediidi kulukuse määra oma veebilehel 2 korda aastas: 1. jaanuaril ja 1. juulil. Viimane eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr on 26,57 protsenti, seega on praegu maksimaalne lubatud krediidi kulukuse määr uute lepingute puhul 79,71 protsenti.

Kiirlaenud meelespea

Laen on finantskohustus. Soovitame enne laenu taotlemist läbi mõelda enda rahalised võimalused ning periood, millal on võimalik laen tagastada. Kiirlaen, väikelaen või laen sobib kiirete ning lühiajaliste kulutuste finantseerimiseks. Iga laenu väljastamine on tasuline ning laenu tagastamata jätmisel võidakse anda nõue täitmiseks inkassofirmale,
millega kaasnevad lisakulutused laenu tagasi nõudmise eest. Edaspidised laenu nõudekulud laenu tagastamise eest tasub laenuvõtja. Laenu tasumata jätmisel võib olla edaspidine laenutaotlemine raskendatud ka teistest finantsasutustest! Enne otsustamist tutvu ka finantsinspektsiooni tarbijaveebiga,
laenutingimustega ning vajadusel konsulteeri asjatundjatega. Väljastatava 100-eurose ja 30-päevase kiirlaenu krediidi kulukuse määr on 56,85% aastas. Krediidi kulukuse määr on arvestatud eeldusel, et krediidilimiit võetakse kasutusele koheselt ja maksimumsummas. Laenulepingute keeleks on eesti keel.
Kohtuväliste kaebuste ja vaidluste puhul on tarbijal võimalus pöörduda Tarbijakaitseameti poole.