Modus operandi


Kiired ajad ja n+1 ülesannet vaja teha. Kuidas mitte omadega kokku joosta?

1) Reasta ülesanded tähtsuse järgi.
2) Pane ajaline piirang igale ülesandele.
3) Pane eesmärgid. Igal ülesandel peab olema mingi mõte.
4) Võta vastu otsuseid. Ära lükka otsustamist edasi.
5) Arvesta tööaja ergonoomikaga

Värskenda pead jalutuskäikudega, sest

Toida oma meeli kvaliteetse infoga (feed your mind). Kui loed soppa (elu24, 9gag, delfi, postimees), siis see vormib su mõtlemist ka vastvalt. Vaata dokumentaale, õppevideoid, kõnesid, loe raamatuid ja vaata häid filme. Proovi uusi asju. Suhtle uute inimestega.

Teadvusta endale ennast - ära pane tühja. Miks sa teed seda, mida sa teed?
Vt Tony Robbinsi miljoneid vaatamisi saanud kõnet.



Mõtteid äri arendamisest


Vaba tahe praktikas - valiku mitte-tegemisel on valiku tegemise tagajärjed - midagi juhtub või jääb juhtumata. Küsi endalt: mida sa oled tegemata jätnud? Nt pole viimase kuu jooksul lugenud harivaid raamatuid kuigi aega oleks leidnud ja nüüd selle tõttu ma ei ole saanud ka uusi mõtteid ettevõtte arendamiseks.

Et midagi tõeliselt mõista tuleb seda vaadata vähemalt kolmest rakurssist. Näiteks kui sul on mingi arvamus kellestki või mingist äriideest, siis:
1) Su arvamus võib olla olulisel määral vastavuses sellega, mis tegelikult on.
2) Su arvamus võib olla olulistes punktides erinev sellest, mis tegelikult toimub.
3) Ei saa hinnata su arvamuse vastavust tõe-väära tasemel, sest sa ei tea mingit olulist nüanssi. Tautoloogia - me ei tea, mida me ei tea.

Tõestuse puudumine ei ole tõestus puudumisest. See, et see keelatud pole, ei tähenda, et seda ei tohi teha. Näiteks: See, et tihti nutifonis/arvutis passimine (seal tarbetu tegevuse tegemine) sind nüriks muudab ei ole saja uuringuga veel tõestatud, ei tähenda, et see seda ei tee (sind nüriks muuda). Ole proaktiivne - teadvusta endale ennast.
Interneti valesti tarvitamine põhjustab noortel erinevaid tähelepanu-, suhtlus-, mõtlemis- ja tundeelu häireid. Neist on saamas emotsionaalsed invaliidid. Ära ole see kelle peal hakatakse näitama, et mida interneti liigtarvitamine inimesega teeb.
 Kui töötad arvutiga, siis on arvuti kasutamise distsipliin oluline. Mõned küsimused:
1) Mitu korda päevas on mõtekas e-maili ja Facebooki vaadata?
2) Kas Facebook ja Skype peab koguaeg lahti olema?
3) Kas kirjutad praegu seda artiklit või vaatad naljavideot Youtube'ist?


Kõige tähtsam küsimus


Raamatusoovitus:
Eesti tippkoolitaja Peep Vain'u raamat "Kõige tähtsam küsimus"

 Mida sa tegelikult tahad?

Kui oleksid restoranis La Vie'i ("elu") kus võid kõike tellida, siis mida sa telliksid? Kas tead üldse, mida sa tahad tellida?

 Kas see on see, mida sina ise tahad, või see mida sinult eeldatakse, et sa tahad?

 Läbi unistamise õppida ennast tundma, valida õige eesmärk, teha plaan ja viia see täide - sellest on Vain kirjutanud süvitsi.

 Kui sul on praegu prioriteedid segi, siis see on raamat sulle.

Kui tahad edukamalt tegutseda, siis on ka see raamat sulle.

Mõttemallidest ja produktiivsusest

Nädala memo:

 Kirjutasin kunagi tööaja ergonoomilisest kasutamisest, leidsin seda tasakaalustava artikli Veigolt, kus ta seletab, et miks ei ole mõtet taga ajada maksimaalset efektiivsust ja produktiivsust igal aja hetkel tööl. 
" /---/ Nimelt on looduslikke ökosüsteeme vaadeldes leitud, et loodus ei pürgi mitte kunagi maksimaalse efektiivsuse poole, vaid hoolitseb alati selle eest, et läbi küllaldase varieeruvuse säiliks paindlikkus. See võimaldab kohaneda ja ellu jääda ka siis, kui keskkonda peaks tabama mingi ootamatu sündmus. Teisisõnu – looduslike ökosüsteemide pikaaegse jätkusuutlikkuse huvides on valida optimaalne tasakaal efektiivsuse ja paindlikkuse vahel. "
... ja soovitus:
 "Ebaefektiivsuse kartmise asemel tuleks see organisatsiooni sisse ehitada."
Teine mõte produktiivsusest ja ajakasutusest. Taavi küsib - "Kas see on oluline?"
"Üks suurimaid lollusi, mida me saame teha, on teha võimalikult efektiivselt asju, mis ei ole olulised. Ehk teisisõnu, sa teed küll hästi kiiresti ja hästi palju asju, aga need asjad on sellised, mille võiks tegelikult üldse tegemata jätta.
Seda mõtet näitlikustab väga hästi Pareto printsiip, mis ütleb, et 20% tegevustest annavad 80% tulemustest ja ülejäänud 80% tegevustest annavad 20% tulemustest."
Kas sa tegutsed harjumusest (nt vaatad inbox'i mitu korda päevas) või tegutsed sihiga (nt uurid uue idee potentsiaali - kas saad kohe selle realiseerida)?

Kolmas mõte.
Joel kommenteerib Richard Bransoni arvamust, et sport on hea tegevus, mis soodustab tal uute ideede tekkimist ("number one productivy hack"):
"Trenn ei ole kõige parem produktiivsuse tekitaja. Trenn on selleks kõige parem, siis kui oled juba otsustanud, mida sa tegema hakkad ja tahad olla selle tegemisel efektiivsem. Paljud inimesed ei ole produktiivsed (oma projektiga) mitte sellepet nad ei tee trenni, vaid sellepet nad ei tea, mida üldse edasi teha (oma projektiga). Kõige parem produktiivsuse tekitaja on võime teha otsuseid." Vt edasi kogu mõttearenduse videot siit
Neljas mõte.
 Kui küsimus on vähetähtis, siis miks kulutad selle lahendamisele aega nagu see oleks väga tähtis? Nt restoranis tuuakse valik 6 erineva teesordiga ja hakkad valima ja juurdlema nagu oleks tegu firmale uue loovjuhi palkamisega.

Viies mõte
 See, kuidas sa teed midagi, määrab, kuidas sa teed kõike. Nt kui hakkad olmetoimetustes mingit vajalikku tegevust edasi lükkama, siis see mõttemall kandub kergest ka sinu projekti. Kui tegevus on vajalik, aga vähetähtis, siis tee see kohe (kuidagi moodi) ära.

Kuues mõte.
 Kui meil on "vaba tahe" ja valikud, siis me peaksime suutma tegema kõike, mida oma mõistuses ratsionaliseerinud oleme ("et on vaja teha") ja võtnud vastu otsuse ("nüüd ma teen seda"), isegi kui see tegevus on hetkel ebameeldiv. Aga miks me mõnikord ei tee seda, sest see on "praegu ebameeldiv", kuigi

 oleme peas jõudnud järeldusele, et praegu on vaja see ära teha? Ära ole hedonist. See ei peagi olema meeldiv tegevus, kõik ei peagi ega saagi olla meeldiv. Põhjus on halvas enesedistsipliinis ja harjumuses valida kergem tee (kuigi kahjulikum). Kuidas murda seda mõttemalli?
  Joel'il on selleks "Külma dušši teraapia": käia kuu aega, iga päev, 5 minutit max külma dušši all. Kõlab lamedalt? Ei, asjal on mõte. Treenida ennast vastu võtma otsuseid ja seada oma ratsionaliseeritud valiku teostamine tähtsamaks kui oma hetkeemotsioon. Aga peab olema võimalik valida - soe vesi vs külm vesi. Kui sul ainult külma vett tulebki duššist, siis sa ei saa seda katset teha. Selle KDT käigus on kuu aja jooksul tugev mõju kehale ja mentaalsusele, viimasele kõige rohkem (arvan nii, sest proovin ise seda praegu). Oled sa tegija või edasilükkaja?( Loe Külma dušši teraapiast veel.) Eriti soovitan seda projektjuhtidele.

M.
20APR

Püramiidskeemid, võrkturundus, soovitusturundus

 Tunnused:
1) Püramiidskeemi "tooted" on väidetavalt kvaliteetsemad kui poe omad, aga tegelikult ei ole.
2) Peab regulaarselt mingi kindla summa maksma. Peaaegu sama, mis võrkturundus/ soovitusturundus / ja-teised-ilusad-nimed.
3) Pead uusi liitujaid juurde tooma, muidu "ei teeni palju".

Tavaliselt algab nii, et mingi tuttav kutsub "kohvile" või tasuta "seminarile", mis on tegelikult ajupesu-promo üritus.

Püramiidskeem. Hoia eemale:
monavie - morss
herbalife - toidulisandid
amway
spinglo-synkronice
kyäni
zinzino - kohvimasinad
gnld, golden
forever
tupperware
aquasource
kvantripats

Enam-vähem normaalse mainega... veel:
avon
oriflame